Blogi

Siia hakkab veskiemand kirjutama siis, kui tunneb, et midagi olulist ja huvitavat on veskihuvilistele jagada. Ka aega, viitsimist ja inspiratsiooni peab olema. Küll seda kõike tuleb ja saab! Parasjagu ja õigel ajal!

Karantiiniblogi 16.04.2020

Tänasida toimetused viska homse varna!

Nüüd, kus koroonaviirusest põhjustatud karantiin on muutunud juba tavapäraseks normiks ja kõik sellest räägivad uudistes, sotsiaalmeedias, uuest, pealesunnitud elukorraldusest pilte jagavad, kirjutan kah siia mõned mõtted, mis selle kuuga on tekkinud. Ühtlasi harjutan weebi kolinud turunduse- ja meediakoolituse ülesandeid, järgides igasugu nippe, mõõtmisi ja õpetusi on-line´s koolitajalt Marko Medar.

Kõige huvitavam on see, et mingeid kannatusi nagu ei ole ja elukorraldus kah nagu muutunud ei ole peale selle, et veskis sees külalisi ei käi ja kõik broneeringud on kas tühistatud või edasi lükatud… Kodukontor on kodus nagu enne, tööd kodus ja veskis olemas nii nagu enne, olenemata aasta-ajast. Mingi teadmine ja veendumus (ajaühikuta), et kunagi keegi ikka taas tuleb… Seega ehitame, sätime, koristame, istutame, lõikame, peseme endiselt selleks, et külalistel huvitav, põnev, mugav oleks. Et endiselt eksisteeriks selline vaatamisväärsus Lõuna-Eestis nagu Hellenurme Veskimuuseum, ajalooline vee jõul töötav veski koos igasugu muude pakkumistega. Eriolukorra lõppedes ei pea muidugi ainult veski pärast siia kanti tulema! Elva vallas põnevaid kohti teisigi!

Kuna ajaühikuid ei ole, siis ei vaata ka kella eriti ja kuupäevad kah juba sassis. Teen endale seatud töid ja ülesandeid nii, kuis jõuan ja siis, kui viitsin. Seega, on au sisse minu jaoks tõusnud uus vanasõna: tänasida toimetused viska rahulikult homse varna! Vahet pole, kas kodulehte kõpitsen täna või homme, riisun täna või homme, leiba teen täna või homme jne. Ka ei tunne ma sotsiaalset isoleeritust, sest kõik kanalid on lahti ja puhtfüüsiliselt ei saa tunda üksindust, kui kogu aeg pere ümber on, kellele ja kellega mitu korda päevas süüa teeme, õues või toas askeldame. Isegi siis ei tunne üksindust, kui igaüks oma ekraani taga oma toas toimetab. Aegajalt ongi hea omaette olla. Laps kooli – ja suhtlusasju, mees töö- ja hobiasju, mina töö- ja sotsiaalsuhtluse asju ajamas. Viimasel teemal lõbustasin end ühe toreda peopildi jagamisega näoraamatus ja sellest täiesti piisas kohe pikaks ajaks. Vastupidiselt praegusele kodusele elule (kodus me oleme ju kõik), oleme seal kenasti “lille löödud”, pidu oli uhke, kleidi kaunid, suud punased, laike sadas sadu! Suurepärane enesetunne tekkis (laigid kui hapnikumaskid positiivse enesetunde jaoks:D) ja kindel teadmine, et pidusid tuleb veel. No küll tuleb! Ka sattus Maahommiku saatelõik veskist just eriolukorra ajal eetrisse (salvestati 23. veebruaril ehk paar nädalat enne EO). See tähelepanu, mis ERRis näitamisega kaasneb, on boonus, mida isegi ei saa mõõta. Ja eks tagasisidet tuleb veel aastaid nagu on juhtunud juba varemgi – veskit külastades tuletab mõni siiani meelde saadet Elolinõ, Contraga ja see tehti aastal 2006 või siis Kukumäega saates A ja O. Suur tänu igal juhul Maahommikule veskit leidmast, tulemast ja jäädvustamast! Selline tähelepanu veskile on mõõtmatu turunduslaks:) Google analytic arvudes oli see 470 kodulehe külastust 4. aprillil! Uuh! Tore!

Terve eriolukorra aja on mind aegajalt kiusanud vaid mõte, et millal jõuan uute hobidega tegelema või sahtleid sorteerima hakata või rabasse jalutama minna või veebrikontserte vahtima jääda “nii nagu kõik teised”. No tõesti, millal? Tegemist siiani niigi, et tulevased kallid külalised veskielu nautida võiksid veel rohkem kui seni. Valminud on õueköök, kus koos kokkama saame hakata. Prioriteediks saavad söögid, mida sees nagu eriti teha ei tahaks, aga õues tekitab lenduv söögilõhn vaid ja ainul meeldiva tunde – praadida kala (mmm, nt silku rukkijahupaneeringus) või liha ( mmmm, nt loomalihasteigid pooltoore ja mahlasena otse taldrikule) või siis pannkoogid ( kui ikka veskijahust ja puupliidil, siis elamust kommenteerida polegi vaja:). Lisaks on õueköögis ka cob-ahi, kus igasugu pizzasid küpsetada saaks, ikka nii, et külaline ise teeb ja valib, mida täidiseks soovib. Pilte õueköögist vaata galeriist!

Ka on valmimas Värkskoda, kus puutöö õpitubasid plaanisime tegema hakata juba aprillis, ja Loomekoda, mis iseenesest on nii ilus ruum, et võiks lihtsalt istuda ja vana ja korrastatud interjööri (koobaltsinise portega krohv!!) nautida, kuigi plaanitud on sinna muuseumipood ja käsitöökoda kangastelgedega sisustada.

Kevad tuleb visalt, mis ongi tore, et ta ei jõuaks enne päriselt kohale, kui eriolukord on lõppenud! Kohtumiseni siis veskipeal! Ega´s muud! Olge terved!